Trükkplaatide valmistamiseks kasutatakse reeglina  projekteerijate poolt CAD programmide abil koostatud andmeid, mida

edastatakse trükkplaadi valmistajale gerber formaadis. Väga sagedased on olukorrad, kus projekteerijal ei ole piisavat teavet, kogemust ja haritust ning projeketeeritud andmed on vasturääkivad, eiravad valmistuseks vajalikke miinimuminõudeid või on lihtsalt vigased. Sellised failid seavad valmistaja dilemma ette: kuidas toimida? Kui jälgida kliendi mugavuse pritsiipi, nagu seda teevad enamik vahendajaid, siis oleks loogiline valmistajal andmed korrigeerida, mugandada ja teha valmistamine võimalikuks sealjuures seades ohtu projekteeritud töö idee. Valmistaja ei saa kunagi olla 100% kindel, mida üks või teine konstrueerija on oma väljamõeldises täpselt silmas pidanud nt kas ava peab olema ikka metalliga jne.

Teine võimalus on informeerida tellijate leitud vasturääkivustest ja kooskõlastada tehtavad muudatused. Selline lähenemine võib esialgu tunduda tellijale ebamugav – tuleb süvenenda väljatöötlusse, raisata aega kontrollile jne. Siit  on ka kerge tulema tellijapoolne hinnang valmistajale: ’’See firma küsib küsimusi, ju nad ei oska trükkplaate teha’’.

 

Selline suhtumine on väga ennatlik  ja ei näe kogu kasu, mida tellija ja valmistaja suhtlus toob:

1.Tähelepanu juhtimine puudustele projekteerimisel aitab vähendada samalaadsete vigade teket tulevikus,kuna tellija saab osa pidevast õppeprotsessist;

2.Faile ei muudeta valmistaja poolt omavoliliselt ja nii ei lähe kaotsi vajalik väljmõeldud lahendus;

3.Risk mittetöötava trükkplaadi tarnimiseks väheneb drastiliselt;

4.Vähenevad kulud, mida tellija peab kandma vigase väljatöötluse uuestitootmise eest;

Talupojamõistusega saab siit teha ainult ühe järelduse – valmistaja ja tellijapoolne suhtlus, projekteerimist puudutavate küsimuste esitamine on hädavajalik ja peaks olema iga endast lugupidava trükkplaadivalmistaja käitumisnorm.